Siia rubriiki tulevad unejutud nii väikestele kui suurtele. Iga kuu 2-4 lugu.
Pääsupesa
Kevad koputas varakult õuele ja taat mõtles plaanitust varem suveks maale kolida. Pakkis oma kimpsud-kompsud kokku, tühjendas külmiku ja prügikasti ning astus bussi peale: “üks Vigala ots palun”.
Valis aknaaluse koha bussi paremal küljel – nii on aknast parem vaade ja vastu tulevad autod ei pane pead ringi käima. Tunni pärast astus Vigalas bussist välja, sirutas, ringutas, hingas mitu korda sügavalt kevadiselt värsket õhku sisse ja alustas teekonda oma saunamajani, ainult 3km minna. Kohale jõudes tegi pliidi alla tule, pani tee jaoks vee soojenema ja läks õue maja ümbrusest looduse talveväsimust korrastama. Korjas kokku murdunud oksad, riisus lahti lume alla jäänud rohututid, kontrollis kaevu ja läks tagasi tuppa konte soojendama, nautides mõnusat pärnaõie teed.
Hommikune äratus kostus läbi une – siuts-säuts, siuts-säuts. Nii kiire ja nii vali, nagu oleks lind toas. Puges teki alt välja, toas pole kedagi. Hommikune päike oli nii ere, et unustas isegi midagi jala otsa panna ja läks paljajalu õue asja uurima. Räästakasti all käis vilgas töö – pääsukesed ehitasid pesa. Taat oli pääsukeste üle nii rõõmus, veeretas puuriida juurest lõhkumispaku päikese kätte ja jäi lindude pesa punumist vaatlema. Pesa punumise vahele tegid pääsud puhkepause – istusid sauna katusel, vaatasid vahepeal üksteisele otsa ja ripsutasid tiibu ning naasid jälle töö juurde tagasi. Taadi õnn oli nii suur, tema naeratus kandus edasi teistele inimestele kui ta käis poes ja postkontoris – pääsukesed on ju alati maaeluga koos elanud. Lautades, lakkades, elumajade räästakastide all ja mujalgi, kus on inimesed või loomad.
Möödusid nädalad, taat toimetas aiamaal, pääsukesed oma pesa kallal. Ühel hommikul ärkas taat nii valju kisa peale, et uni oli kui peoga pühitud. Kell näitas natuke üle viie. Teritas kuulmist ja ta nägu läks naerule, enam ei olnud tavapärane siuts-säuts, vaid suures kooris siuts-siuts-siuts. Taadil läksid kõik asjad meelest ära, mis sel päeval tegema pidi ja kiirustas paljajalu läbi kastese rohu oma lõhkumispakule istuma. Taevas oli pisut pilves, aga pääsude päev tuli töörohke – kõik pojad vajasid toitmist. Taat jälgis pingsalt pääsuvanemaid, nad tegid pikki lende jõeni ja tagasi, et sealt lihtsamini poegadele rammusat toidukraami hankida. Üks hetk taat võpatas, ilm oli läinud jahedaks ja esimesed piisadki langenud, kõht tundus ka tal endalgi tühi olevat. Muhelus huultel ja silmis, läks taat tuppa ja praadis endale paar viilu leiba ja peekonit, kaks muna, lõikas sinna peale värsket tilli, purustas pipart lisaks ja istus pehmesse tugitooli oma väga hilist hommikusööki nautima.
Kesksuvi oli kätte jõudnud, ilm oli äärmiselt sombune, taat istus naabrimehe juures ja arutasid koos väikese küla maailmaasju. Miks kala ei võta, millal uued postkastid tuuakse ja kas taluni viiv tee tehakse natuke ilusamaks. Jutud räägitud, sättis taat sammud kodu poole ja mingi sisemine tunne käskis minna tuppa ümber sauna, mitte otse nagu ta oli harjunud. Sauna nurga juures paistis konn rohu sees hüplevat, lähemale astudes selgus, et tegemist hoopis noore pääsukesega. Taadil läks kulm kortsu, vaatas vihmamärga taevast, tõi pika redeli, sättis selle paika ja aitas äärmiselt õrnalt läbimärja pääsupoja pessa tagasi.
Järgmisel hommikul magas taat kaua, ikka sadas, tuba oli jahe, äratusena kostus suur hädakisa. Taat ei mõelnud kaua, riided selga ja õue. Käis ümber sauna, vaatas siia-sinna, ei kedagi, aga pääsuvanade kisa oli vali. Lõpuks leidis puuriida pealt ühe poja, täiesti läbi vettinud, kes ei suutnud enam pesani lennata. Uuesti redel, poeg pihku ja räästa alla – poeg kenasti pessa tagasi.
Mõned tunnid hiljem tuli välja päike, maapind sai kuivaks ja taevas lendas 2 suurt ja 3 väiksemat pääsukest. Taat tuli õue, istus trepile ja kõik pääsukesed lendasid temast väga lähedalt mööda, samal ajal tehes kõva häält – ilmselt oli see lindude tänusõna pesakonna hoidmise eest.
Sügise saabudes nägi taat viit pääsukest ümber sauna lendamas, vahel möödusid temast väga lähedalt ja tegid talle vigurlende. Kui pääsukesed olid suuna võtnud soojale maale talvituma, pakkis ka taat oma kompsud jälle kokku ja läks temagi linnakorterisse talvituma.